Piirivalvelaev PVL-101 Kindral Kurvits naasis 5.–10. maini Taani Kuningriigi vetes, Bornholmi saarel ja selle ümbruses toimunud rahvusvaheliselt merepäästeõppuselt täislastis – osalevate riikide ja laevade arvu järgi maailma suurimaks peetaval õppusel osalenud meeskond oli kaasas võtnud ka kaaluka kogemustepagasi.

Laevastiku planeerimisteenistuse vanemtüürimees Märten Kraav peab õppusest kokkuvõtet tehes sellel osalemist väga vajalikuks. Tema sõnul pakkus see arenemisvõimalusi kõigile PVL-101 pardal osalenutele. Oma oskusi nii kommunikatsiooni kui ka koordineerimise osas said lihvida tüürimehed, samuti said suitsusukeldumisel, operatiivpaadi käsitlemisel ja kriisiolukordade lahendamisel end proovile panna teki- ja masinameeskond. Kõnekas on ka fakt, et sel aastal anti eestlastele tunduvalt rohkem ja keerulisemaid ülesandeid kui eelmine aasta – see näitab, et meie arengut ja võimekuse kasvu on kõrgelt hinnatud.

Õppuse päevadesse mahtus nii akadeemilised loengud kui ka erinevad praktikumid: arendati tuletõrjeoskusi, sealhulgas kannatanute otsinguid ja välja toomist laeva kinnistest ruumidest, harjutati esmaabi andmist erinevate vigastuste korral, samuti laeva lekke likvideerimist ja inimeste veest päästmist.

Huvitavad olid ülesanded avamerel, kus toime pidi tulema mitmesuguste olukordadega. Osalejad olid harjutuste puhul jagatud gruppidesse ning sündmuste lahendamist koordineerisid erinevate riikide esindajad. Meie PVL-101 meeskonna juhtimisel lahendati näiteks juhtumeid, kus ühel juhul oli kalalaeva pardal tulekahju,  teisel juhul tuli korraldada otsingu- ja päästetöid üle parda olevate inimeste leidmiseks ning kolmanda puhul tuli otsingutöid teha nii merel kui ka laeva ruumides, samal ajal korraldada lekete ja tulekahju likvideerimist, reisijate evakueerimist ning helikopteri abi kasutades kannatanute hospitaliseerimist.

Suurõppusel osalenute hinnangul peaks PPA sellistest õppustest osa võtma regulaarselt ning võimalusel maksimaalse arvu laevastiku töötajatega, et kõrgtasemel kogemused oleks võimalikult paljudel. Sellest õppusest võtsid osa kolme PPA laeva kokku nelja vahetuse meeskonnaliikmed, kes üksmeelselt hindasid omandatud oskusi kõrgelt.

Laevastiku juhataja Edgar Peganov peab laevastiku kohalolu ja sellisel õppusel osalemist eelkõige investeeringuks tulevikku. Ta arutleb, et mõnel skeptikul võivad tekkida küsimused, kas ja miks on PPAle praegusel kujul laevastikku vaja ja kas selle ülalpidamine on meie asutusele ehk liialt kulukas ja kulutatagu see raha parem inimestele palkade maksmiseks. Näiteks meie lipulaev Kindral Kurvits maksis umbes 32 miljonit eurot ja aastane ülalpidamiskulu on umbes 500 000 eurot. Tundub raiskamisena?

HELCOMi (Helsingi komisjon ehk Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon) andmetel on Läänemeri üks tihedaima laevaliiklusega piirkondasid kogu maailmas. Läänemere laevaliiklus moodustab ligikaudu 15% kogu maailma meredel toimuvast laevaliiklusest. Läänemerel tehakse aastas üle 400 000 laevareisi, millest ligikaudu 60–70% moodustavad kaubalaevad ning 17–25% tankerid. Läänemere veeteedel sõidab igal ajahetkel keskmiselt 2000 laeva, sh 200 naftatankerit. Lisaks paiknevad 150 kuni 200 tankerit sadamates ankrus. HELCOMi andmetel toimub Läänemerel aastas keskmiselt 2,9 avariid, millega kaasneb naftareostus. Enamik merereostusi on üldjuhul alla 7 tonni. Eesti kõige ohtlikemaks piirkondadeks peetakse Tallinna–Helsingi, Tallinna–Stockholmi ja Virtsu–Kuivastu liine. Tallinna–Helsingi liinil on laevaliiklus tihe ja ristub ida-lääne suunaliste laevateedega. Liin Virtsu–Kuivastu ristub Väinameres põhja-lõuna suunaliste laevateedega. Võib öelda, et ohtlikud piirkonnad merepääste ja -reostuse osas kattuvad.

Merepääste seisukohast loetakse raskemaks õnnetuseks merel kontrolli alt väljunud tulekahju ja karilesõidu, laevade omavahelise kokkupõrke ja põhjapuudutamise tagajärjel toimunud püstuvuse kaotust. Neil juhtudel võib osutuda vajalikuks evakueerida nii meeskond kui ka reisijad. Evakueeritavate arv võib ulatuda reisilaeva õnnetuse korral 2000–3000 inimeseni ja evakueerimine võib võtta ka soodsate ilmastikutingimuste korral aega mitu tundi. Arvestades laevaliikluses varitsevaid ohtusid ja katastroofilisi tagajärgi ei tohiks tekkida kahtlus, milleks on meil vaja kõrgel tasemel laevastikku. Näiteks Kindral Kurvitsa ostmisele eelnenud tasuvusanalüüsist selgus, et ühe õnnetusjuhtumi kohta on see laev võimeline ära hoidma umbes 250 miljoni euro suuruse kahju. Selge on see, et ainuüksi laeva olemasolu ei taga võimekust, võimekuse tekitavad meie laevapere liikmed.

Merepääste ja ka reostustõrje võimekus saab tulemuslik olla siis, kui valdame koostöökunsti mitte ainult omavahel vaid ka lähinaabritega, sest suurõnnetuste puhul vajab iga riik naabrite toetust. Kogemuste vahetamiseks ja koostööoskuste lihvimiseks on oluline osaleda rahvusvahelistel õppustel. Meie piirivalve lipulaev naasis Baltic SAREX (SAR-search and rescue, EX-excersise) nime kandvalt õppuselt, millel osales 27 laeva 9 riigist (lisaks Läänemere riikidele Prantsusmaa, samas Venemaale ütles Taani Kuningriik Ukraina sündmuste valguses ära), helikopter, lennuk ning katsetati ka Taani kaitsejõudude droone. (Kahju, et pikalt planeeritud Eesti helikopteri osavõtt ära jäi, oleksime kindlasti edukalt esinenud ja silma paistnud.)

Järgmine selline rahvusvaheline merepäästeõppus on planeeritud 2015. aasta 19. nädalasse 4.–9. maini.

Kaja Grak
Politsei. ja piirivalveameti pressiesindaja

Edastas:

Hedy Tammeleht
pressiesindaja
kommunikatsioonibüroo
Politsei- ja Piirivalveamet
444 6650
5648 9065
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Lääne prefektuur
Pikk 18
80089 Pärnu
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.