JEvents Legend  

   

Uudised  

   

Ankeet  

Tähelepanu !!! Registreeruda saavad ainult ELJL liikmed.

Tähelepanu !!! Registreeruda saavad ainult ELJL liikmed.

   
×

Sõnum

PLG_KUNENADISCUSS_DEPENDENCY_FAIL



 

Probleem seisneb selles, et Eesti merenduse rahvusvaheline konkurentsivõime väheneb aasta-aastalt, kuna meie oma riik – Eesti Vabariik - ei kasuta omamaise laevandusettevõtluse toetamiseks lihtsalt teiste riikidega samaväärseid toetusmehhanisme. Meri on ju alati olnud vabaduse sümbol ja sama vabalt liigub seal ka kapital. Tänaseks on puhtalt majanduslikel kaalutlustel enamus meie laevi registreeritud teiste riikide lippude alla, kus on oluliselt soodsam laevandust puudutav fiskaalpoliitika ja paremad võimalused rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks.

Eesti riik on täna selle tõttu kaotanud rahvuskultuuri olulise osa – merekultuuri ja selle järjepideva arengu aluse. Kui Euroopa Liit on aru saanud, et merendus ja sellega seotu on väga oluline ning perspektiivikas ala liidu liikmetele, siis Eesti riik leiab ometigi, et meremehi pole tarvis aidata. Kui Euroopa Liit on lubanud liikmesriikidel toetada merendust oma äranägemise järgi ning liikmesriikidele on antud volitused rakendada nn. „riigiabi“, mille lubatavad meetmed on kõik fikseeritud dokumendis „Community Gidelines on State Aid to Maritime Transport“ (2004/C13/03), siis meie riigijuhid on tõlgendanud ilmselt toetamist „oma äranägemise järgi“ hoopis lihtsalt. Nimelt et siis justkui polegi seda tarvis teha. Sest nii kummaline kui see ka ei tundu – eesti riigil täna polegi merenduspoliitika arengukava!

Riik, millel on maismaa ca 45 000 m/2 ja merd ca 35 000 m/2, tegelevad maa haldamise/valdamisega kõik ministeeriumid, merega paraku mitteükski. Merega on vähesel määral seotud küll kokku 9 ministeeriumi tegevus, kuid puudub põhiline ja kogu tegevust koordineeriv haldusüksus. Teistel merega piirnevatel riikidel on kõigil kas mereminsteerium, või siis vähemalt vastav riiklik institutsioon, kelle haldusalasse nii vastutustundlik ala kuulub.

Suuresti just tänu sellele on eesti lipu all seilavad laevad ja eesti laevaomanikud ning meremehed vabal turul väga halvas seisus, mida omakorda kasutavad ära kõik teised riigid, vähendades omakorda oluliselt meie konkurentsivõimet selles vallas. Sellise ebaadekvaatse ettevõtluskeskkonna tõttu on 2009. a. seisuga Eesti laevargistrisse järele jäänud ainult 2 (!) üle 500 t kogumahutavusega, ehk siis tavamõistes tõsiseltvõetavat, kaubalaeva. Samal ajal, kui näiteks Läti on tõstnud oma kaubalaevastiku paari aasta jooksul 0-st 21 laevani. Lisaks jätkub eestis ka reisiparvlaevade väljalipustamise protsess.

Miks siis küll ometigi nii? Laevaomaniku kulud Eesti lipu all ühe madruse palgal pidamiseks on täna ligi 2x kõrgemad, kui teiste Euroopa Liidu mereriikide (Holland, Taani, Poola, Läti, Leedu jt.) ja kolmandate riikide registris olevatel aluste - Eestis 30 259.- krooni ja teistel 16 822.- krooni madruse kohta (vastavalt ITF TCC lepingule). Näiteks meie naaberriik Läti on oma meremeeste tööjõukulusid leevendanud, kehtestades meremeestele maksusoodustuse – sotsiaalmaksu võetakse kahekordselt miinimumpalgalt ja tulumaks on alandatud 15%-ni. Leedus omamaise lipu all töötavatel meremeestel on tulumaksumäär koguni 0%. Soome ja Rootsi tagastavad laevaomanikule residentidest meremeeste kogutud otsesed maksud kogu ulatuses. Soome Vabariik maksis näiteks juba 2007. a. seeläbi laevaomanikele 155 milj. eurot toetust.

Eesti registris oleva pelgalt 2 kaubalaeva kontekstis on Lätis peale laevandusettevõtluse toetusmeetmete rakendamist paari aasta jooksul kosunud register 21 aluse võrra ja on seega täna 10x suurem kui meil. Soome Vabariigis on kommertsaluste registris kõnealuseid laevu 42 – ehk 21x rohkem, kui Eestil. Kõnekas on fakt, et juba ühe reisilaeva viimine Läti lipu alla, hoidis AS Tallink Grupile aastas kokku ca 17 miljonit krooni! Samas jäid Eestile kadunuks paarsada töökohta ning vastavad maksulaekumised nii riigile kui ja Haigekassale ja Töötukassale. Töökohad kadusid, kuna eestlastest laevapere asendati enamuses lätlastega.

Eestis registreeritud äriühingute poolt opereeritakse täna orienteeruvalt 60-ne üle 1000 t kogumahutavusega kaubalaevaga, mis kõik seilavad paraku võõraste lippude all. Ja seda kõike sellepärast, et ettevõtluskliima Eesti lipu all ei ole lihtsalt soodus. Laevandusele soodsa maksurezhiimi korral oleks vägagi tõenäoline nende laevade vähemalt osaline naasmine Eesti lipu alla. Eesti kaubalaevastiku taasloomiseks, või siis õigemini öeldes paljude laevade tagasitoomiseks Eesti registrisse, on viivitamatult tarvis rakendada terve hulk riiklikke meetmeid, mis tagaksid meie laevandusettevõtlusele võrdsed konkurentsitingimused nii võrdluses teiste EL liikmesriikidega, kui ka kolmandate riikidega.

Aga mida siis peaks ikkagi tegema, et Eesti vastaks mereriigi staatusele? Et Eesti rahvuslikud huvid ei osutuks vaid mõnede inimeste isiklike ambitsioonide mängumaaks ning me ei mängiks oma ignorantsusega käest ära meie esivanemate poolt kätte võideldud nish siin Läänemere kaldal – merenduse jaoks niivõrd sobilikul kohal?

Merendusnõukogu, kuhu kuuluvad mitmed reederid, sadamate ja merega seotud inimesed ning mõned Eesti merenduse arengu südameasjaks võtnud poliitikud, pakub välja rakendada järgmist meetmete paketti, mis peaks aitama Eestil antud olukorrast välja tulla. Kusjuures need meetmed ei nõua täna riigilt täiendavaid rahalisi investeeringuid, küll aga peaksid tooma hulgaliselt otsest ja kaudset kasu. Need meetmed oleksid: 
1. Maksusoodustused meremeestele
2. Tonnaazhimaks versus ettevõtte tulumaks laevandusettevõtetele
3. Laevad ehitamiseks võetavate krediitide riiklik garanteerimine
4. Laevaühingu kui ettevõtlusvormi legaliseerimine

Olulisimateks ja hädavajalikemateks on muudatused EV maksupoliitikas ja vastavates seadusandlikes aktides, mis tagaksid Eesti lippu kandvatel kaubalaevadel töötavatele meremeestele maksusoodustused analoogselt teiste EL liikmesriikide meremeestega ja samaaegselt meremeeste kaetuse riikliku sotsiaalkindlustusüsteemiga, mis täna suuresti puudub.

Maksusoodustuste rakendamine saab kaasa tuua vaid maksulaekumise paranemise ja suurenemise, mitte nende vähenemise, sest täna mei lpraktiliselt puudub omamaine kaubalaevastik, ehk siis ka vastavad töökohad ja maksulaekumised. Samuti on paljud meie meremehed teiste riikide maksuresidendid ning lahendavad omi sotsiaalseid probleeme ilma EV sotsiaalkindludtusspsteemi kuulumata. Meetmete rakendamisel on vajalik ja võimalik arvestada teiste EL mereriikide, ennekõike Hollandi, Soome, Rootsi, Läti ja leedu, aga ka Norra positiivse kogemusega. Hollandi Kuningriigis näiteks kasvas peale 1995.a. rakendatud riiklikke laevanduse toetamismeetmeid kommertsaluste arv 550-lt 700-ni. Sellele oli eelnenud aga laevade lahkumine registrist ning tänase Eestiga paljuski sarnane situatsioon koos töökohtade kaotsimineku ja riigi maksubaasi vähenemisega. Rakendades kaubalaevastiku Eesti lipu alla tagasitoomiseks meremeestele 0%-list tulumaksumäära (analoogselt Leedu ja Hollandiga) ja sotsiaalmaksu (sisaldaks ka ravi- ja töötuskindlustusmakset) kahekordselt riiklikult miinimumpalgalt, saaksime võimalikuks riigi maksutuluse kasvuks aastas ca 185 milj. krooni. Tulumaksumäära rakendamisel üle 0%-lise maksemäära, ei teostu eldatavasti meremeeste vabatahtlik Eesti maksuresidentideks naasmine ega avaldu kahjuks ka soovitav mõju kaubalaevastiku naasmiseks Eesti laevaregistrisse.

Maksutulu kasvuga ja eesti kaubalaevastiku taastekkega (potentsiaal hetkel oleks 50-60 üle 500 t kogumahutavusega kaubalaeva, mida opereerivad täna eestis resideeruvad äriühingud) kasvaksid ka kõik muud riigi makulaekumised ja ettevõtluse käive meremajanduses. Hollandis 1990-ndate keskel läbi viidud uuringu tulemused näitasid, et omamaise laevandusettevõtluse kasv toob kaasa vastava merendusega seotud ettevõtluse kasvu maismaal proportsioonid 1:3. Ehk et laiendades teema tööhõivele, mis on meil ju hetkel valusaim teema, saaksime tulemuse, et üks lisandunud meremees Eesti lippu kandval laeval loob maismaal öökoha kolmele inimesele!

Juhul, kui EV-s seatakse sisse ettevõtte tulumaks, tuleks Eestis resideeruvatel laevadega opereerivatel äriühingutel tulumaksu asemel kehtestada tonnazhimaks, mille määr ei tohiks ületada hetkel mei lresideeruvate äriühingute poolt kasutatavate laevaregistrite (nt. Küpros) maksumäära. Tonnaazhimaksu rakendamine aiatks tagada Eesti laevaomanikele stabiilse ettevõtluskeskkonna, mis on vajalik eelkõige pikaajaliste ja suuremahuliste investeeringute kavandamisel laevade soetamiseks (15-20 a.) ja riigile selge ning üheseltmõistetava, ettevõtte äritulemist mittesõltuva sissetuleku.

Ka alevade ehitamiseks või soetamiseks väetavate laenude riiklik garantii oleks efektiivseim faktor uute ehitatavate aluste toomiseks Eesti lipu alla. Meede laieneks vaid neile Eesti äriühingutele, kes mitte ainult ei oma, vaid ka ise opereerivad garanteeritud laenude abil soetatud alustega. Käesoleval ajal kasutusel olevad ettevõtete toetusmehhanismid (Kredex) ei võimalda suuremahuliste laevandusinvesteeringute teostamist ja neile usaldusväärse garantii andmist.

Ning lõpuks oleks aeg ka laevaühingu, kui ettevõtlusvormi legaliseerimiseks. Kuigi mitmel pool laeva lipuõiguse ja laevaregistri seduses on mainitud laevaühingut, Eesti õiguses vastav regulatsioon siiski puudub. Tegemist oleks füüsilistest isikutest omanikega, kes vastutavad ühingu kohustuste eest proportsionaalselt oma osalusega laevaühingus ja on andnud laevaga opereerimise mõnele professionaalsele Eesti reederile. Investeering laevaühingusse oleks maha arvestatav füüsilise isiku maksustatavast tulust. Viimane oleks piisav motivatsioon eraisikutele vabade rahaliste vahendiste kaasamiseks laevandusettevõtlusesse ning mis annaks omakorda tõuke laevanduse kasvule eesti lipu all.

Kokkuvõtteks loodame, et meie valitsusel jätkub nii palju kainet mõistust ja otsustusvõimet, et nad suudavad Eestile sellel keerulisel ajal nende meetmetega reaalselt arvestada ja neid ellu viima hakata. Lisaks tahaks rõhuda ka kõigi otsustajate südametunnistusele oma kodanikukohuse täitmisel – on andestamatu oma tegutsemise või ka tegutsemisetusega tekitada olukord, kus merendus meie kodumaal viiakse väljasuremiseni!

Allikas: Ajakiri Paat

   

Koostööpartnerite logod  

chi.jpg
   

Ilm: Tallinn  

Cloudy

1°C

Tallinn

Cloudy

Humidity: 56%

Wind: 11.27 km/h

  • 24 Mar 2016

    Cloudy 3°C -1°C

  • 25 Mar 2016

    Cloudy 5°C 1°C

   
Last month January 2018 Next month
M T W T F S S
week 1 1 2 3 4 5 6 7
week 2 8 9 10 11 12 13 14
week 3 15 16 17 18 19 20 21
week 4 22 23 24 25 26 27 28
week 5 29 30 31