“Kui me räägime Eesti kaubalaevandusest, siis me oleme selle praktiliselt kaotanud. Meil on järgi vaid kaks kaubalaeva Eesti lipu all,” rääkis Kõuts Delfile.

“Kogu merendusklaster ei ole Eestis riiklikult koordineeritud,” jätkas Kõuts, et seda ei ole kokku võetud mitte ühegi ministeeriumi haldusalasse. “Majandus toimib oma reeglite järgi, kuid merendus toimib alati rahvusvaheliste reeglite järgi ja rahvusvahelised reeglid siseriiklike reeglitega eriti ei arvesta.”

Kuna tegemist on kõige energiasäästlikuma transpordiliigiga, on merendusel ka tulevikus otsustav roll ning Euroopa Liidu riikidel on lubatud ühel või teisel määral lubatud oma merendust toetada.

“See on seadunud Eesti laevaomanikud väga ebasoodsasse olukorda, kus nad rahvusvahelisel turul mängivad oma ehk siseriiklike reeglite järgi, mis seab nad palju halvemasse olukorda. Eesti laevaomanikul on ühe meeskonnaliikme ülalpidamiseks vaja kulutada ligi kaks korda rohkem vahendeid kui näiteks meie naabritel lätlastel või soomlastel,” selgitas Kõuts.

“Euroopa Liidu jaoks on merendusel väga suur tähendus. Kuni 40 protsenti Euroopa Liidu maade rahvuslikust koguproduktist on seotud merega ning selle tõttu on Euroopa merendusküsimustes väga tundlik,” toonitas Kõuts, et ka Eesti peaks merendusele rohkem tähelepanu pöörama.

Allikas: Delfi